Thursday, September 18, 2025

Espíritu Estudante Oan Timor Nian [e.p 254]

(i)
Rekadu ha'u-nian loron rua liubá
Hato'o lerek hodi hatene hela de'it
Hasa'e lerek hodi estuda to'ok ba
La konsege estuda, tan tempu apertadu
La konsege estuda, tan biban laek ona.

(ii)
Loron tolu laran 
estudantes tun estrada
Barullu! entusiazmu hasa'e ezijénsia 
Polísia tahan netik ho gas matanbeen 
Nu'udar manifestante sira la ta'uk!
La ta'uk la hakiduk bá oin nafatin.

(iii)
Loron datoluk manifestante konsege
Konsege hakat tama ba Uma Fukun
Tur hamutuk hola-lia ho Liana'in sira
Hakarak ka lae tenke akontese
Akontese tuir ezijénsia sira-nian
Akontese tuir aspirasaun povu nian.

(iv)
Nu'udar Maromak oan ha'u hakfodak
Nu'udar maun-alin ha'u arrepende
Hakfodak! 
Tan estudante sira mós bele
Arrepende...
tan aifunan buras teki-tekir namlaik.

(v)
Agradese ba estudantes nia esforsu
Hahii estudantes nia aten brani
Esforsa hato'o aspirasaun povu nian
Aten brani la hakiduk to'o pasu finál.

(vi)
Viva EUTL!
Viva manifestante doben 
futuru Lafaek nian!
Viva povu terus-na'in!
Hakribi esplorasaun!
Hakribi manipulador!
Nu'udar poeta ha'u ♡ imi!
--- o0o ---

Tuesday, September 16, 2025

Pensaun Vitalísia Bele Mantein [e.p 253]

(i)
Koko took karreta deputadu 
lalika luxu/ lalika karu
Baratu netik baibain ba, bele luxu maibé baratu netik
Bele toyota maibé la'ós prado
Avansa to'ok ho "toyota avanza" 
bele ka lae?.

(ii)
Toyota Avanza bele troka dala-ida 
kada tinan lima
Toyota Prado bele troka dala-ida 
kada tinan sanulu
Poupa netik, salva netik 
osan povu nian
Osan povu nian hodi tane ita rain.

(iii)
Liana'in tenke simples hanesan povu
La foti an as-liu ba povu ki'ik
Liana'in tenke mamar hamutuk 
ho povu
La lori povu ida haliu povu seluk.

(iv)
Koko to'ok hamenus saláriu, 
mantein PV
Koko mós halakon subsídiu, 
mantein PV
Hanoin hikas to'ok imi-nia liafuan 
Liafuan murak be fakar iha kampaña
Halo povu tau fiar tau let neon
Dada povu tau domin hili let imi.

(v)
Tatoli oan ne'e hasetan de'it ba
Rekadu oan ne'e kasu lerek ba
Kasu lerek ba, Liana'in tetu rasik
Tetu rasik hanoin koko to'ok ba.
--- o0o ---

Wednesday, September 10, 2025

Kartaun Kinur


Kartaun Kinur ba Sertifikadu COVID
-
Kritériu atu apply vaga trabalho via SEFOPE mak: Sertidaun RDTL, B.I, Pasaporte, Bom Comportamento, no Sertifikadu COVID.
Atu hetan Sertifikadu Covid ita presiza  ministériu saúde hodi hatudu kartaun kinur, no tenke iha númeru PIN hanesan ha'u-nian 6889 iha leten. 
Karik alin sira seidauk iha PIN, tenke lori ba prenxe iha fatin 2 de'it mak Liquiça ho Baucau.
Alin sira, de faktu governu dalabarak hasusar povu ki'ik, mas pasiénsia tanba atu hetan dalan tenke sakrifika.

Saturday, August 30, 2025

Edukasaun Eleitoral iha Ámbitu Konsulta Popular 30 de agosto 99

Edukasaun ba Votante ka 
Voter Education 

Iha liafuan 2 mak hodi hanorin votante sira molok tama votasaun 30 agosto 99. Liafuan 2 ne'e mak: 1.Simu no 2. La simu (aceita no rejeita) hodi hatudu ba ezemplu kartaun de votu ne'e.
Ha'u nu'udar durubasa la'o ho staff internasional sira bá fó esplikasaun ba votante sira, staff internasional koalia: esplika ba sira katak, Aseita Otonomi tu iha leten/ Rejeita Otonomi tu iha kraik. Ha'u esplika ba votante sira: ita aseita Otonomi tu iha leten, maibé hakarak Independénsia tu iha kraik. 

Staff Internasional ne'e rona ha'u temi liafuan Independénsia, nia hirus kedas ha'u hodi dehan: favór ida, ha'u la temi Independénsia maibé ha'u só temi "accept and reject= aceita no rejeita", nune'e, ha'u repete fali ho liafuan seluk, señor dehan: Aseita Otonomi tu iha leten/ hakarak Ukun-an tu iha kraik, hau bobar tiha liafuan "Independénsia ho Ukun-an" ne'e sorte malae la kompriende tetun, deskulpa ba maluk Oto sira, ha'u lohi liu ona, tinan-26 tiha mak ha'u foin konfesa.

Bainhira hanoin hikas 30 de agosto 99, iha komik no triste. 
KOMIK tanba ami vota hotu tiha maluk balun hahú hikar kalsa ain halai  sa'e foho/ailaran tanba ta'uk milísia Otonomista sira, ami balun foin halai depoizde rona rezultadu iha 4 de setembro.
TRISTE tanba ita manán tiha ona maibé ita sei halai nafatin, no tanba sira sunu hotu ita-nia uma. No bainhira ami halai mós dezorden tebe-tebes, di'ak ona bainhira la'en-fen-oan halai hamutuk bá fatin ida, piór liu fali mak la'en balun halai ketak, fen-oan halai ketak, triste ne'e iha-ne'e!
Kumprimentus hela ba maun Oto sira*

Friday, August 29, 2025

Railakan Fera Fahe Airín Tuan [e.p 252]

Novidade foun ne'e virál duni 
Foin mosu foin sai virál duni
Katuas sira hamutuk tur biti boot
Hamutuk lia ida desizaun foun.

Atu mutin e metan tenke nune'e
Atu midar e moruk tenke nune'e
Nune'e hakotu kontratu tuan
Kontratu knaar nian iha lidun balu.
-- o0o --

Wednesday, August 27, 2025

Koitadu Ita Lahatene [e.p 251]

Atan ami husu aselera ho lais
Dezenvolvimentu rai ne'e lentu liu ona
Ukun-na'in hada tan kontratadu foun
Ulun Boot Uma Fukun hakarak sosa seluk karreta foun
Viajen tasi balu semo nabanaban 
Rezultadu funan laek, semo saugati.

Boot sira hakarak han di'ak de'it
Han hemu di'ak loos, osan povu nian
Minarai marandekor, hela tahuteen
Kedok tun kedok seluk, sukit rai maran
Rai maran la hamosu benefísiu foun
Nasaun sei kasian, 
atan ita sei padese
 kiak rabat rai.
-- o0o --

Friday, August 22, 2025

Kematian Presiden Nicolau Lobato 31 Desember 78






Dua lembar foto mengenai kematian Presiden Nicolau Lobato di bawah ini telah diposting berulang kali oleh pihak TNI di media sosial yang sebenarnya bila ditinjau lebih mendalam ada unsur positif dan negatifnya. Dari segi positifnya memiliki nilai sejarah bagi perjuangan bangsa Indonesia khususnya tugas dan kekuatan TNI dalam Operasi Seroja Tim Tim, sementara dari segi negatifnya ada nuansa "penghinaan" dimana seorang Presiden tertembak mati, lantas mayatnya dijadikan objek buat selfi ramai ramai oleh beberapa petinggi TNI yang hadir, lebih jeleknya lagi jasadnya Presiden Lobato disembunyikan dan hingga kini pusara-nya masih dirahasiakan. 

Di balik "penghinaan ada kebanggaan" dimana Presiden Nicolau Lobato tertembak mati pada 31-12-1978 akhirnya menjadi Pahlawan Kemerdekaan bagi negaranya, sementara Indonesia harus "menarik kembali pasukan dan kekuasaannya" dari bumi Loro Sae pada 5 September 1999 setelah pengumuman hasil jajak pendapat oleh PBB pada 4 September 99, dan itu merupakan "kekalahan" bagi Indonesia, serta "kemenangan, dan kebanggaan" bagi Timor-Leste dalam membuka lembaran baru. 
Disini terjawab sudah motto Presiden Lobato "a última bala é a minha vitória" (bidikan) "peluru terakhir adalah kemenanganku".
Hidup Timor-Leste! 
Sekali merdeka tetap merdeka!

Wednesday, August 20, 2025

Bodas de Ouro dia das FALINTIL 1975-2025

-
FALINTIL Liman Kro'at Povu Nian 
[e.p 146] Repete 
---
La‘ós lia anin, la’ós manu lian
Istória hakerek, kilat musan tarutu funu nakfera!
Loron Onze de Agostu, 
hitunulu resin-lima
Hahú nakfera hosi UDT, 
tarutu nakfera abut UDT.
Loron 9 nia laran hahú responde
Maun- alin/ alin-maun ran nakfakar!
Fatin Dadur Palapasu 
testemuña ba istória.

Loron Vinte de Agostu loron reasaun
FRETILIN hamriik harii FALINTIL!
FALINTIL nu'udar 
liman kro’at povu nian
Hamriik alerta fó resposta
Kumu liman hakilar "A Luta Kontinua"!
Loron ida ohin,
wain ida ohin
Ha’u katak ba ó,
kasu tutan ba sira jerasaun foun
Loron ida ohin, loron FALINTIL
Wain ida ohin,
loron istórika.
-
Viva tinan-50 loron Falintil!
Vitória é Certa!
A Luta Continua!
Unidos Venceremos!

-
hakerek iha 20-08-2018
-
foto kortezía ha'u foti sein lisensa

Sunday, August 17, 2025

Foin Hetan Malu [e.p 250]


Habelun malu kleur ona liuhosi efbí
Foin hetan malu iha biban kmanek ida
Dadalia uitoan sente kai kmaan
Atu furak liután selfi tedeit.

Tuesday, August 5, 2025

Beibeik Mós Ladún Di'ak [e.p 249]

Lalika buka tempu halo jeitu foun
Iha knaar barak mak sei sabraut
Natoon karik ona, rohan ba ne'e 
Demais mós ema la gava
Beibeik mós ema baruk ona 
Baibain de'it di'ak liután 
Parese dalan foun hodi hada
tan aikesak.

Mundu ohin loron kala bulak ona
Ema kiak hatudu an tebes 
nu'udar ema kiak
Ema riku mós finje halo-an 
hanesan ema kiak
Demais mós ema la gava
Beibeik mós ema baruk ona
Mundu ohin loron kala bulak 
duni ona.
--o0o--

Tuesday, July 29, 2025

Tempu Has Funan [e.p 248]

Fulan jullu nia rohan malirin 
kahur manas
Besik tama agostu temperatura sa'e tan
Udan tau nafatin
Has funan mak lori todan.
-
Tama faze has okir
Sei furak liután iha loromanas
Tur iha uma oin, tetak has okir 
hodi kahur ho masin
Provoka sira balun kabeen suli let.
--o0o--

Thursday, July 24, 2025

Hadi'a Uma Lisan [e.p 247]

Ha'u dehan ba ó
katak bodik ba nia 
kasu tutan ba sira.
Atu hadi'a uma lisan
presiza airiin mean.
Haree ta duni ai-ná mean Lalika ta natoon 
ai-ná mutin.

Ai-ná mean tane metin uma lisan
Ai-ná mean hodi ke'e sai  
bee lihun merak.
Bee lihun merak 
nokonu ho lafaek.
Lafaek makerek butuk tan malu
Lafaek kanteen hafo'er 
uma lisan.
--o0o--


Friday, July 18, 2025

FILA MAI Ó-NIA RAIN [knananuk antigu]

Mai mai mai ó-nia rain
Sé sé sé duni ó
Mai mai mai ó-nia rain
Sé sé sé duni ó
Halai halai keta halai
Rai Timor ó-nian
Rai Timor hau-nian
Rai Timor ita-nian
Timoroan ninian
 -
O sé...hau sé sira sé
Ita mesak rai Timor nia oan
O sé...hau sé sira sé
Ita mesak rai Timor nia oan
-
Hanoin hanoin didiak ba
Ó filafali mai
Mai rai Timor Leste
Mesak ita-nia rain
Timoroan ninian
~::~

Kompozitór ba knananuk ne'e ita lahatene naran (NN), knananuk ne'e kria iha ailaran entre tinan 1976-78 hosi Fununa'in FALINTIL balun, no ikus mai kantór Tony Pereira mak populariza fali iha meadu 1980.  


Monday, July 14, 2025

Fasilidade Estadu [e.p 246]

(i)

Kareta Estadu, fasilidade ba serbisu 
Fasilita funsionáriu hodi servii estadu
Osan estadu ne'e osan povu nian
Osan povu nian hodi had’a rai ne’e.

(ii)

Kareta Estadu serbisu tuir loron
Segunda to'o sexta haknaar ba Estadu
Sábadu ho domingo haknaar ba família
Servii ba Estadu servii mós família. 

(iii)

Osan povu nian maihosi minarai
Mina matan maran ona, filafali ba rai
Maihosi natureza fila-hikas natureza
Natureza sei fasilita hodi ke’e posu foun. 

(iv)

Osan Estadu, osan povu nian
Tulun povu liuhosi atividade
Habiit povu liuhosi programa
Atividade sei implementa bazeia ba programa.

(v)

Dolar atus-rua fahe netik dala-rua iha oitavu governu
Programa Sexta Bázika fahe mós dala-rua iha oitavu governu
Bainhira loos mak bele suli beibeik
Bainhira loos mak halerik sai hamnasa
Osan povu nian atu tulun duni povu
La’ós brinkus, hodi hafutar povu nia tilun.
~::~

Friday, July 11, 2025

Aihún Rekordasaun [e.p 245]

(i)
Isin tarak tahan tebar,
kala-kalan dada niki timis 
funan midar.
Tama oras bailoro, 
fuan maran nakfera
Namlele nakfilak 
kabasrahun mutin.

(ii)
Anin hu loro leten nu'u kabasrahun.
Sei halibur nia rahun 
halo xumasu.
Latan ulun ba leten 
sente kman loos.
Matan dukur mehi furak to'o rai naroman.

(iii)
Aihún rekordasaun, 
Ailele nia kmo'ok hela de'it foto.
Hela de'it foto 
hodi temi netik naran.
Molok tama esponza koko uluk ailele
Latan ulun xumasu 
rona knanuk halerik fuan namlele.
~::~

Friday, June 20, 2025

Matan Moris Ba Funu Foun (e.p 244)

(i)
Naha todan nakonu iha rai laran
Povu ki'ik hakmatek ho nia knaar
Ata oan la rona notísia foun 
Rai boot balu, problema foun mosu
Jigante boot rua hahú bomba malu.

(ii)
Bomba loron bomba kalan
Tarutu nakdoko rai seluk pániku
Manu besi semo as, muta sai 
klak mean
Tarutu nadodon tama rai rua
Nakfakar naksulin sobu ema uman.

(iii)
Povu ki'ik halai haksumik'an
Hakilar halai ho matabeen
Uma rahun hotu ona, ses dalan seluk
Sasán motuk hotu ona, ses buka moris
Koitadu, ema ki'ik sempre sai vítima
Koitadu, povu oan mate saugati.

(iv)
Nu'udar alarma mai ita nobun
Rai doben oan ne'e bele sai vítima
Ahi funan mean, bele semo mai
Bala musan semo sala, bele hedi ita
Tan de'it funu boot be foin mosu
Israel ho Iraun la rende malu
La rende malu hodi hatudu forsa
Oras-ne'e virál iha era foun.
~::~

Saturday, June 7, 2025

Dezastre Bele Oho Ema (e.p 243)

(i)
La'o karik iha dalan, tama ho kuidadu
Halai lurón leten, koko ho sentidu
Dezastre mosu mai, ita la espera
Tan de'it dezastre ema lakon vida.

(ii)
Ohin loron, movimentu liu tiha uluk
Roda rua roda haat, zigzag bamai
La'o ho ain rua, hateke karuk loos
Hateke mós oin kotuk, ses ba dezastre
Tan de'it dezastre ema lakon vida.
~::~

Friday, June 6, 2025

Mangame Latuir Dalan (e.p 242)

(i)
Liana'in koalia  la tuir dalan
Ke'e hikas lia uluk hanesan labarik
Haksesuk malu nu'u ema beikteen
La hatudu an nu'u ema edukadu.

(ii)
Iha kraik povu ki'ik halerik hela
Iha leten liana'in sukit malu lanahas
Ne'e ha'e ibun-na'in rai ne'e nian
Ibun-na'in liana'in tur uma fukun.

Tuesday, June 3, 2025

Abrigu ba Maksalak (e.p 241)

(i)
Ha'u rain doben, 
nu'udar abrigu ba maksalak
Halo krime mota sorin, hakur Mota-Ain 
Kadiuk lamas buat-rahun, dolar mai Dili
Banku sisi laselu mai helik Dili
Mai subar mai helik finji isin moos
Lia anin baku subar foin deskobre.

(ii)
Mosu fali foun ida,
 krimozu tasi-balu husu protesaun
Tun hosi "liras-besi" mai koko rasik
Atu midar ka moruk mai koko rasik
Tun koko rai Lafaek tuku odamatan
Na'i loke odamatan mamar ho fuan
Matan fukun baku malu, 
lia midar funan buras haksolok tebes.

(iii)
Hela helik rai Dili nu'u esperansa
Hakarak loos, hela metin to'o mate 
Ikus mai lia loos nakfakar, fase lia fo'er
Realidade nakfilak prega aljema
Tasi-balu bele dok dada besik fali
Fila hikas bá knua ho matanbeen.
~::~

Thursday, May 29, 2025

Deportasaun ba Mr. Teves Junior fila ba Filipina


Saida mak Timor Aprende husi Prezensa Arnolfo Teves Junior

Eskritor: 
Antena Transparénsia Timor-Leste hosi Facebook
-
●Filipino Teves husu protesaun ba nia vida iha Timor, iha Filipina, Família vítima nebe nia oho husu justisa. Ita promove Justisa ka ita promove direitus humanus. Ka direitus humanus ba se? 
●Karik Arnolf kontinua iha Timor, ba futuru RDTL sai abrigu ba kriminozu tamba tane-ás konvensaun jenéva no direitus humanus. 
●Arnolf fila, tamba hakarak hatudu ezemplu ba nasaun seluk katak loron ida sidadaun Timor-Leste ruma mak hetan kazu hanesan ho Arnolf nian, ema seluk bele ajuda mos. 
●Timor-Leste la hetan benefísiu singnifikativu bainhira proteje Arnolf. 
● Arnolf mai tamba hare hetan TL nia seguransa no justisa fraku. 
● Arnolf nia prezensa lori autoriedade seguransa no justisa aprende oinsa fó assisténsia ba ema sira ho osan bo'ot. 
● Líder Nasionál sira tenke kuidadu ona atu hlo amigu  maibé Arnolf nian sei la iha influénsia ba Timor-Leste iha Mundu no Rezionál. 
● Ramos-Horta sei garante relasaun bilaterál ho Filipina tamba Arnolf nia asaun ba interese grupu ka privadu la'ós ba povu tomak ou kauza ida ba povu_(remata).
---------- o0o ----------
   Imajen hirak-ne'e foti hosi pájina facebook kona-ba deportasaun Arnolfo Teves Junior nu'udar sidadaun Filipina ne'ebé mai ho nia família iha abríl 2023 ho nia aviaun jet privadu, no momentu ne'ebá asesór prinsipal Gabinete Prezidente Longinhos Monteiro mak bá hasoru iha aeroportu lori tama mai Dili, no konsege hela iha Metiaut durante tinan 2 fulan 1 nia laran, maibé tenke deporta hikas bá Filipina ohin hosi aeroporto Nicolau Lobato ho aviaun Phipilines Airlines 142 ne'ebé mai duni hosi Filipina hodi tula nia.

   Familia daku liman ho matanbeen akompaña Mr. Teves nia deportasaun, tuir informasaun katak nia komete krime boot barak iha Filipina hanesan notísia barak be publíka ona iha média sosial. Mr. Teves deporta bá ona enkuantu nia família sei hela iha Dili, talvéz hodi hein tan interrogasaun ruma.